Women’s Smithy koosseisu kuuluvad praegu 13 naist ja üks mees. Nende hulgas on mitu praktikanti. Omanike jaoks on oluline lasta teistel sepatööd proovida, et nad näeks, kas see võiks neile sobida.
Taani raudsed leedid viivad sepandust edasi
Seinad kõmisevad ja teras kriiksub. Hobusesabad lehvivad läbi õhu. Women’s Smithy (Kvindesmedien) Christianias võib tunduda esialgu riivatu fantaasiana, kuid töökojas, kus naised töötavad, on õhk paks professionaalsusest ja tellimuste nimekiri sedavõrd pikk, et kõik kahtlased mõtted kaovad kiiresti. Saage tuttavaks Christiania naisseppadega!
Kolm Women’s Smithy asutajat selle loomise ajal. Fl. Dorte Eilenberger, Charlotte Steen ja Gitte Christensen.
Uue linna ülesehitamine
Women’s Smithy asub Kopenhaagenis vabaduse sümboliks olevas Christiania linnaosas, mille ehitasid üles selle elanikud alates selle asustamisest 1971. aastal. Vaiksel päeval on vabameelsuse ja linnulaulu vahele kuulda haamrilööke, praginat ja sügavat keskendumist. Women’s Smithy asutasid kolm naist, Charlotte Steen, Gitte Christensen ja Dorte Eilenberger, ja nad on tagunud kõvasti rauda, et jõuda sinna, kus nad tänaseks asuvad. Charlotte ja Gitte jutustavad oma loo.
Rohelisest murust musta rauani
Charlotte Steen töötas välja Women’s Smithy ärimudeli, liikudes kõikvõimalike eritööde tegemiselt peamiselt köökide ja kirikukunsti peale.
“Christiania sündis, sest me tahtsime ehitada linna, ja linnas on vaja igasuguseid oskusi. Seetõttu hakkasid naised iseendastmõista tegelema käsitööga,“ ütleb Charlotte, kes on elanud oma kahe lapsega enda ehitatud majas Christianias alates 1986. aastast. Ta töötas palju aastaid aednikuna, kuid kohtumine naissepaga äratas temas huvi terase, vormi ja disaini vastu. Ta võttis Taanis Bornholmi saarel omandatud sepaoskused endaga kaasa ja nüüdseks toodab Women’s Smithy tellimustooteid, nt köögid ja kirikukunst.
Kõige raskemad on nurgad
Gitte Christensen sai sepaks üleöö. „Mind kutsuti ja ma mõtlesin, et see kõlab vahvalt.“ Ta vaatab Charlottet ja see pilk viib nad tagasi 1987. aastasse, kui kõik sai alguse: „Mu sõber reisis Indiasse ja vajas asendajat, nii et õppida tuli töö käigus,“ ütleb ta. Gitte leidis oma kutsumuse esimest korda keevitades. Ta selgitab, et see on natuke õmblemise moodi. „Sul peab olema samamoodi rahulikku meelt,“ ütleb ta. Charlotte jätkab: „Keeruline on oskustöö ise. Leidub igasugustele valdkondadele spetsialiseerunud seppasid. Meie oleme sepakunstnikud ja keskendume esteetilistele lahendustele. Muidu oleks see lihtsalt kättevõtmise asi. Kogu rafineeritus seisneb detailides ja just see teeb selle huvitavaks,“ ütleb ta. Gitte noogutab nõustumise märgiks. „Keevitamine ise pole raske. Kõige keerulisem on nurkade tegemine.“
Enam kui 50 Taani kirikus on praegu tellimustööna valminud Gitte Christenseni valgusepuud.
Esimene keevisõmblus hoiab kõike koos
See on selge, et töökoja edu taga seisab idealistlik, tahtejõuline ja hästi sissetöötatud mootor. Tüdruk, kelle juukseotsad on lillaks värvitud, tuleb ja näitab oma tööd. Naised noogutavad. Praegu on töökojaga seotud 13 naist. Nende hulgas on mitu praktikanti. „See on ainuke sepikoda Taanis, kus ollakse spetsialiseerunud sellistele eritellimustöödele,“ ütleb Charlotte.
Charlotte räägib kirest, mis seda kõike edasi viib: „Puit ei ütle mulle suurt midagi. Esimene kord, kui ma keevisõmblust tegin, tundsin: see sobib täiuslikult minu temperamendiga. See käib väga kiiresti. Kui paned kaks detaili kokku, jäävad need kokku. Puiduga töötades tuleb enne tulemuseni jõudmist väga palju vaeva näha.“
Me pole erilised seepärast, et oleme naised
Dorte Eilenberger on üks ettevõtte Women’s Smithy asutajatest. Praegu tegeleb ta peamiselt raamatupidamisega.
Women’s Smithy sepistas rauda juba 1990. aastatel, mil paljud teised pidid tegevuse lõpetama. Charlotte ütleb: „Asjaolu, et me oleme ühtaegu küla sepikoda ja toodame omaenda disaine, tähendab, et me töötame oma tooteid välja hullumeelse kiirusega ja alustasime ootamatult ärilist seiklust, millega me polnud arvestanud. Töötasime 50–60 tundi nädalas,“ ütleb ta.
Pole just igapäevane asi leida ainult naistest koosnevat sepikoda, kuid nad ise ei pea seda millekski eriliseks. „Me ise ei arva, et oleksime midagi erakordset ainult seepärast, et oleme naised ja peame sepaametit. Kõik teised arvavad, et see on eriline,“ ütleb ta.
Charlotte Steen tegi raamatutegelase põhjal skulptuuri, mis asub Rudersdali linnajaos. Tema unistus on valmistada veel selliseid linnaruumi kaunistusi, nt parkidesse.
Cykelmyggen Egon (Jalgrattasääsk Egon) ja Zulu preemia
Charlotte teeb edukalt suurprojekte, muuhulgas koostöös Taani illustraatori ja kirjaniku Flemming Quist Mølleriga suure kuju „Cykelmyggen Egon“. „Sõber aitas mul teha sellest 3D-mudeli, nii et sain selle kihtidest kokku keevitada. See oli hullupööra põnev.“ Skulptuur seisab Põhja-Kopenhaagenis Trørødi mänguväljaku sissepääsu juures. Dorthe tegeleb raamatupidamisega ja valmistab väiksemaid skulptuure. Muuhulgas on ta teinud auhinnakujukese Taani Zulu auhinnatseremoonia jaoks. Gitte tegeleb kirikukunstiga, mille klientide hulka kuuluvad praegu üle 50 Taani kiriku, nt Meie Päästja kirik Kopenhaagenis.
Kindel tulevikunägemus
Charlottel on selge tulevikunägemus: „Ma tahaksin veel rohkem spetsialiseeruda ja töötada konkreetsemalt köökide kallal. Vajame rohkem tavatooteid, mille hind on eelnevalt paika pandud, ja see kontseptsioon on nüüd enam-vähem valmis. See toode saab olema üliäge. Ma arvan ka, et leiame uusi ja põnevaid partnereid.“
Women Smithyst leiate tõelised daamid, kes ei karda lärmi, mustust ja rasket tööd. Jälgige neid Instagramis ja kui satute Christianiasse, astuge töökojast läbi.
Eritellimusel valmistatud köögid paistavad silma oma esteetilise välimuse ja meisterliku viimistlusega. Women’s Smithy on seda kontseptsiooni arendanud juba aastaid.
Text: Isabelle Kliger
Photos: Kvindesmedien
