Lummavad virmalised

Kas teadsite, et virmalisi tekitavad gaasid?

Värvid
Virmalisi võib olla mitut värvi – värvi määrab see, kui kõrgel atmosfääris on virmalised tekkinud. Levinuim värv on roheline.
Illustratsioon: Unni Bekkevold

Virmalised on hämmastav vaatepilt, millest osasaamiseks on mõned valmis reisima põhjapoolusele. Virmaliste värvus ei ole kunagi ühesugune. Mõnikord võib horisont olla värvunud rohekaks, mõnikord aga rulluvad üle taeva rohelised, punased, lillad ja sinised mustrid.

Kuidas virmalised tekivad?
Selle nähtuse ühisnimetajaks on polaarvalgus ehk aurora polaris. Põhjapoolusel nimetatakse virmalisi põhjavalguseks ehk aurora borealiseks, lõunapoolusel aga lõunavalguseks ehk aurora australis. Tegemist on füüsikalise nähtusega, mis saab alguse päikesest. Päike pöörleb ümber oma telje ja sellest vabaneb päikesetuul. Päikesetuul on laetud osakeste, iseäranis elektronide ja prootonite voog. Liikudes kiirusel 8 miljonit kilomeetrit tunnis, jõuab see Maani 18 tunniga, läbides 150 miljonit kilomeetrit. Osakesed tõmbuvad Maa magnetvälja poole ning nende kokkupõrkel Maa atmosfääriga ergastuvad ja süttivad põlema atmosfääris olevad gaasid. Tavaliselt toimub see atmosfääri ülakihtides, umbes 80–300 km kõrgusel maapinnast, haruharva ka kõrgemal kui 500 km.

Veebilehel visitnorway.com on selgitav video virmaliste kohta.

Kus ja millal näeb virmalisi?
Virmaliste sagedus ja intensiivsus sõltuvad päikese aktiivsusest: virmalised tekivad tavapärasest tugevama päikesetuule korral. Virmaliste värv ja kuju aga sõltuvad Maa magnetväljast ja atmosfäärist. Põhjavalgust näeb põhjapoolkeral ovaalse kujuga alal, mille keskpunkt asub magnetpooluse kohal.

Kui soovite näha virmalisi oma silmaga, on Põhja-Norra selleks üks suurepärane koht. Parim aeg virmaliste vaatlemiseks on talvekuud alates septembrist aprillini eelistatavalt mõned tunnid enne keskööd, mil taevas on selge ja kuuvalgus nõrk.

Siit leiate märguandeid virmaliste kohta: http://kho.unis.no/

Tekst: Unni Bekkevold
Foto: Shutterstock