Naerugaas ehk dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid, mida enamasti teatakse naerugaasina, on värvitu, plahvatusohtlik gaas, millel on kergelt magus lõhn. See kuulub lämmastikgaaside rühma, mille lisaks hapnikule avastas 1773. aastal Joseph Priestley. Gaasi nimi viitab selle võimele luua eufooriat.
Naerugaasi kasutatakse meditsiinis.
Seda on tehtud juba üle 150 aasta. Kõigepealt kasutas seda hambaarst Horace Wells 1844. aastal, misjärel leidis see rakendust anesteesias, kirurgias, sünnituse juures ning kiiretel ja valututel protseduuridel. Naerugaasil on väiksed kõrvalmõjud, see on kiiresti toimiv ja töökindel ning taastumine pärast selle kasutamist on kiire. See on ka tõhus valuvaigisti, mis leevendab valu, tõkestades osaliselt aju valuimpulsse. Anesteesias kasutatakse naerugaasi koos hapnikuga.
UHD-ekraanide areng
Naerugaas on andnud ka oma panuse uue põlvkonna, odavamate ekraanide, nt UHD 3D, TFT-LCD ja OLED-ekraanide arendamisse. Võrreldes tavalise polüränitehnoloogiaga on metalloksiidide kasutamisel võimalik suurendada elektroni liikuvust samade kulutustega kuni 40 korda. Metalloksiidist transistorite valmistamisel läheb vaja suurel hulgal puhast dilämmastikoksiidi. Ainult elektroonikale omases protsessis kasutatakse gaasi, et luua mikroskoopiliste kelmetransistorite funktsionaalne kiht, mis juhib kõiki nähtavat pilti moodustavaid miljoneid piksleid.
Kiiruse säilitamine kiirendusvõistlustel
Kuna dilämmastikoksiid soodustab põlemist õhust veidi paremini, kasutatakse seda spetsiaalsetes dilämmastikoksiidisüsteemides, milles seda pihustatakse mootori sisselaskeavasse, et suurendada selle võimsust. Kuumenemisel lõhustub dilämmastikoksiid hapnikuks ja lämmastikuks, suurendades nii mootori hapnikuvarustust kui ka võimsust. Lagunemisel tekkiv lämmastik jahutab mootorit, aidates vältida selle ülekuumenemist, mis suurenenud võimsusega kaasneb. Dilämmastikoksiidsüsteeme kasutatakse peamiselt kiirendusvõistlustel ja tänavavõidusõitudel.
Toidu värskuse pikendamine
Muu hulgas kasutatakse dilämmastikoksiidi piimatoodete, nt koore, kohupiima ja magustoitude rasvasisalduse vähendamiseks, säilitades seejuures nende konsistentsi ja rikkaliku maitse. Gaasi kasutatakse ka selleks, et toit kauem värske püsiks, vältides toidus sisalduva rasva riknemist.
