Teadusteater paneb vaataja õhku ahmima

Astudes AHHAA kõrgustesse avanevasse näitusesaali, tunnetad koheselt kuidas mõtted liikuma hakkavad, et teha ruumi uutele teadmistele. See koht lihtsalt inspireerib sind asju katsetama, ise järgi proovima ja infot koguma.

AHHAA missiooniks on teadmistepõhise mõtteviisi kujundamine pakkudes avastamisrõõmu. Lisaks suurele püsiekspositsioonile tuuakse AHHAAs külastajani erinevaid ajutisi näituseid, tehakse töötube ja teadusteatrit. Linde poolt toetatavas teadusteatris avatakse lihtsas ja mõistetavas keeles teemasid füüsikast, keemiast, bioloogiast ja psühholoogiast. Teatrisaal vastab ohutus- ja turvalisusnõuetele ning on loodud plahvatuste näitamiseks, gaasidega katsetamiseks ja ruuminõudlike demonstratsioonide läbiviimiseks. Katsete ja eksperimentide läbiviimisel kasutatakse muuhulgas Linde tooteid.

AHHAA teadusteater

Etenduse hakul kihiseb teatrisaal teadushuvilistest külastajatest. Ootusärevus saavutab oma maksimumi, kui tuled kustuvad ja kardinad aeglaselt avanevad. Meie silme ees avaneb tööstusliku välimusega teatrilava, mis annab oma olemuselt aimu, et selles ruumis saavad toimuda ohtlikud ja võimsad eksperimendid.

Täna tuuakse teadusteatri laval esitusele etendus nimega „Vee võlud“. See on AHHAA kavas olnud juba mitmeid aastaid, kuid endiselt on noored ja vanad võlutud nendest eksperimentidest. Kohe teatri alguses lubab särasilmne esineja justkui midagi võimatut – valmistada kahe gaasi reaktsioonil vett. Publiku silme ees täidab ta õhupalli vesiniku ja hapnikuga. Publikul palutakse sulgeda kõrvad, sama teeb esineja. Koos publikuga loetakse kolmeni ja tegevusjuhendaja süütab õhupalli. Toimub plahvatus, kostub vali kärgatus ja näha on kerget leeki. Aga veest läbimärjaks ei saanud ei esineja ega publik. Kas katse ebaõnnestus? Ei, vesi tekkis küll, ainult et imeväikeses koguses ja reaktsiooni kuumuse tõttu aurustus seegi meie ümber teadusteatri ruumi.

Kuigi teadusteatri nimetuses on sees sõna „vesi“, näeme laval võrdselt vett ja tuld. Erinevate gaaside põletamine ja nende leekide käsitsemine on teadusteatri vaatajaid paelunud juba aegade algusest. Kuna vesi ja tuli on väga vastandlikud elemendid, on nende kahe kooskõla laval väga nauditav vaadata.

Samuti on täna laval üks paeluvamaid kemikaale – vedel lämmastik. AHHAA laval on seda kasutatud juba kümneid aastaid, aga endiselt suudab see inimesi üllatada ja imestama panna. Vaatajad ei suuda ette kujutadagi sellist külmakraadi nagu -196 – pole ju keegi sellist temperatuuri kunagi ise tundnud. Oskuslik esineja suudab aga näidata, kui ohtlik see aine on ja kui võimsa ja pehme udupahvaku see samal ajal teadusteatri lavale tekitab.

Kuigi gaaside ja erinevate kemikaalidega tekitatud katsed on väga efektsed, on AHHAA-s lisaks publiku haaramisele oluline, et teadusteatri etendus oleks hariv ja vaatajad lahkuksid saalist uute teadmistega. Samuti on äärmiselt oluline viia katsed läbi ohutult ja turvaliselt. Hetkel on AHHAA-s umbes 15 teadusteatri tegijat. Kõik on läbinud koolituse ohtlike kemikaalide ja kaitsevahendite ohutuks kasutamiseks. Ka on nad õppinud, kuidas teha teaduslikud nähtused põnevaks ja arusaadavaks erinevas vanuses külastajatele.

Gaaside kindel roll AHHAA igas päevas

AHHAA ja Linde (endise AGA) koostöö on praeguseks kestnud umbes 20 aastat. Juba siis, kui AHHAA oli alles Tartu Ülikooli projekt ja mitte veel sihtasutus, tegid toonane AGA ja AHHAA koostööd.

Läbi aegade on kõige rohkem kasutatud veeldatud lämmastikku teadusteatris. Kunagi oli näiteks kõige populaarsem katse lillede külmutamine ja seejärel nende kildudeks purustamine. Tänaseks on lämmastikuga katseid lisandunud mitmesuguseid. „Hetkel on teadusteatris kõige kasutatavamad gaasid hapnik, vesinik, propaan ja veeldatud lämmastik. Lisaks neile tarbime metaani, heeliumi, süsihappegaasi, atsetüleeni ja dilämmastikoksiidi. Need on gaasid, mida kasutame harvem ja pigem eriprojektides“, tutvustab AHHAA programmi arendusjuht Helen Järvpõld. „Viimase projektina meenub suvine ettevõtmine, kus esinesime “Õhtu” erisaate filmimisel Emajõe kaldal. AHHAA pani korraliku lõpupunkti erisaadete sarjale. Keset Emajõge oli ise ehitatud parvele pandud kolm 200L tünni. Tünnid täideti äärmiselt plahvatusohtliku atsetüleeniga. Kaugjuhtimise abil süüdati tünnid, need lendasid valju kärgatuse saatel mõnekümne meetri kõrgusele. Kõrgendatud emotsioone jagus nii saatejuhtidele kui ka pealtvaatajatele jõekaldal.“

Linde gaase kasutatakse AHHAAs ka väljaspool teadusteatrit. Töökojas kasutavad ekspositsioonimeistrid hapnikku laserlõikuri kasutamiseks ja argooni keevitamiseks. Kõige rohkem kulub aga hetkel propaani näitustesaalis AHHAA uuel ise ehitatud koguperenäitusel “Ahhaa, foobiad!”, kus on saalitäis õõvatekitavaid kambrikesi. Ühes neis on külastajatele elamusi pakkumas mõne aja tagant lakke ilmuv propaani tulekera.  Ehk esmakordselt on nende näitustesaalis elav tuli. Loomulikult nähti vaeva, et kogu eksponaat oleks turvaline ja ohutu kõikidele külastajatele.

Rohkem infot: https://ahhaa.ee/

Fotod: AHHAA