Kuivjää ootamatu tähetund võitluses Covid-19 vastu
Kuivjää on küll kasutuses olnud juba 1920ndatest, aga see pole veel kunagi olnud nii kuum teema kui täna. Ajal, mil tervishoiuteenuse pakkujad Covid-19 pandeemia lõpetamiseks vajalikke vaktsiine laiali jagavad, on kuivjää ootamatult omandanud sangari staatuse viirusevastaste tarneahelate käigushoidmisel.
Eri temperatuuril ja eri rõhu all võib süsinikdioksiid (CO2) esineda kolmes olekus: gaasi, vedeliku või tahke ainena. Kuivjää on tahkel kujul süsinikdioksiid.
Kuivjää saamiseks langetatakse vedelas olekus CO2 rõhku, kuniks moodustub puhas valge lumi. See lumi pressitakse rõhu all jääplokkideks, -viiludeks ja -graanuliteks.
Kuna kuivjääl ei ole maitset ja lõhna ega toksilisi või tuleohtlikke omadusi, on tegu ülitõhusa jahutus- ja külmutuslahendusega. Eriti mugav on seda kasutada jahutamiseks transportimisel, kus elektritoitel seadmete kasutamine on problemaatiline.
Vaktsiinid vajavad usaldusväärset jahutust
Covid-19 vaktsiinidest on esimängijateks murdnud Pfizer-BioNTech ja Moderna. Detsembri alguses sai Pfizer-BioNTechi vaktsiin esimesena kasutusloa USAs ja Ühendkuningriigis ning 8. detsembril sai maailma esimese Covid-19 vaktsiinisüsti kätte 90aastane Briti vanadaam.
Erinevalt Moderna vaktsiinist, mis püsib elujõulisena temperatuurivahemikus 2–8 °C kuni 30 päeva, on Pfizeri vaktsiin kapriissem ja vajab külmemat keskkonda. Stabiilsuse tagamiseks tuleb Pfizeri vaktsiini hoida lausa subarktilisel temperatuuril, täpsemalt –70 °C juures. See on 50 kraadi võrra külmem keskkond kui see, mida vajavad muud tänapäeval kasutatavad vaktsiinid.
Kuivjää on kõike muud kui uus tehnoloogiline suundumus. Tahkel kujul süsinikdioksiidi omadused avastati juba 20. sajandi alguses ja tööstuslik kuivjää tootmine sai alguse 1920ndatel. 2021. aasta tõotab aga tulla külmem kui kunagi varem, sest Pfizeri julgustavad tulemused Covid-19 vaktsiinikandidaadina tõid kaasa kuivjää müüginumbrite hüppelise kasvu.
Taanis töötav Linde toiduvaldkonna turundusjuht ja kuivjää ekspert Flemming Kay meenutab: „Kuivjää oli esimene asi, mis mul pähe kargas, kui esmakordselt Pfizer-BioNTechi vaktsiini temperatuurinõuete kohta kuulsin.“
Kuivjää mitmed kasutusalad
Kuivjää leiab toiduainetööstuses palju kasutust nii toodete külmutamisel, jahutamisel kui ka transpordi käigus värskena hoidmisel. Lisaks kasutatakse seda meditsiinitööstuses tundlike materjalide (nt veri, koed ja bioproovid) transportimisel ja hoiustamisel. Kuivjää peamine eelis on selle stabiilsus ja veepõhisest jääst püsivalt madalam temperatuur. See ei tekita reostust ega jäta jääke, välja arvatud mõningane jäide välisõhus sisalduva niiskuse mõjul.
„Vaktsiine võiks jahutada ka veeldatud lämmastikuga, aga selline lahendus osutuks kallimaks, logistiliselt keerukamaks ja oleks ohtlikum sellega kokkupuutuvatele inimestele, sest veeldatud lämmastiku temperatuur on –190 °C,“ selgitab Kay, lisades: „Kuivjää püsib temperatuuril –79 °C, mis on eriti sobilik, arvestades, et Pfizeri vaktsiini säilitamistemperatuur on –70 °C.“
Pfizeri sõnul suudab ettevõte praeguste prognooside kohaselt koos BioNTechiga tarnida järgmise aasta lõpuks kuni 1,3 miljardit vaktsiinidoosi.
„See teeb kokku väga palju kuivjääd,“ märgib Flemming Kay.
Universaalteenus
Euroopa ühe juhtiva kuivjää tootjana pakume mitmesuguseid paindlikke universaallahendusi, mis vastavad kuivjääsegmendi üha eripärasematele mahu- ja tarnevajadustele.
Lugege lisateavet kuivajää ja Linde toodete kohta.
Ostke kuivjääd meie veebipoest: linde-gas.ee/shop.
