Üks maailma suurimaid hapnikutehaseid tagab kriitilise tähtsusega hapnikuvarustuse Metsä Groupi biotoodete tehasele

Soomes asuv Äänekoski linn on tselluloosi- ja paberitootmise poolest tuntud juba 1980. aastatest, kui rajati Äänekoski paberitehas. Lisaks hiljuti rajatud hapnikutehasele on AGA-l Metsä Fibre biotoodete tehase piirkonnas ka lämmastikutehas. CP Kelco jaoks ehitatud lämmastikutehas sai valmis 2016. aasta kevadel ja selles käivitati tootmine ajal, mil biotoodete tehas oli veel ehitusjärgus.

Kõik muu on Äänekoski biotoodete tehases suurem ja tõhusam, kuid tselluloosi tootmise protsess on jäänud samaks. Hapnik on tselluloosi tootmisel väga oluline kemikaal, nii et hapnikutehas alustas tööd biotoodete tehasega samal ajal. „Hapnikutehas sai tõtt-öelda valmis plaanitust kuu aega varem, nii et meil oli küllaga aega vajalike proovikäituste tegemiseks, tagamaks tehase ladusa käivitamise ja töö,” ütleb Matti Liimatainen, AGA Äänekoski tehase juht.

Vaakumis kõikuvrõhu adsorptsiooni tehnoloogial põhinev hapnikutehas on üks maailma suurimaid. Kui Metsä Fibre plaanis Äänekoski biotoodete tehase ehitamist, tekkis muuhulgas küsimus, kas tselluloosi tootmiseks vajaminev hapnikuvarustus on piisav. Uue tehase jaoks oli vaja sellistes kogustes hapnikku, et selle veokitega transportimine poleks olnud mõistlik.

2014. aasta augustis alustasid Metsä Fibre ja AGA läbirääkimisi hapnikutehase osas. „Läbirääkimised hapnikutehase ehitamise teemal kestsid aasta, mis on sellise mastaabiga projekti puhul suhteliselt lühike aeg,” ütleb AGA kohapealne kliendihaldur Tommi Niemi. „Tehase ehituseks kulus alla kahe aasta.“

„2017. aasta kevadel alustasime Metsä Fibre töötajate koolitamist hapnikutehase teemal. Alustasime põhitõdedest, mis on hapnikuga töötamisel olulised: mis on hapnik? Mille jaoks seda on vaja ja mida teeb hapnikutehas? Kuna ohutus on kõigis meie tegevustes alati esikohal, oli meie jaoks oluline panustada personali väljaõppesse,“ ütleb Niemi.

Metsä Fibre biotoodete tehas käivitati 2017. aasta augustis ja see jõudis kiiresti ettenähtud tootmismahtudeni. Tehases toodetakse aastas umbes 1,3 miljonit tonni tselluloosi.

Praegu on Metsä Fibre ja AGA vahel kokku lepitud 15 aasta pikkuses koostöös. Tehase kõige olulisem ülesanne on kindlustada biotoodete tehase jaoks vajalik hapnikuvarustus. Kui hapnikutehases tekiks probleeme, annaks need kohe tunda ka biotoodete tehase töös. Seetõttu investeeriti eriti palju hapnikutehase töökindluse tagamisse. Tehase töö on täielikult automatiseeritud.

Seega on hapnikutehas nutikalt projekteeritud. Tehase kriitilise tähtsusega osad on dubleeritud, et tagada hapniku katkestusteta tootmine ja tehase töökindlus. Kui mõnes tehase osas tekib probleeme, tagab vedela hapnikuga varusüsteem töö tavapärase jätkumise. Kui protsessijuhtimissüsteem tuvastab võimaliku rikke, käivitub automaatselt tehase seiskamine ja lülitutakse ümber varusüsteemile. Hapnikutehas on täisautomaatne ja selle tööd juhitakse AGA kaugjuhtimiskeskusest Avestas, Rootsis.

„Tehas on algusest peale toiminud suurepäraselt. Me pole saanud mingeid kaebusi ja kõik on läinud plaanipäraselt,“ ütleb Niemi rahulolevalt.

Hapnik on üks biotoodete tehases kasutatavatest kemikaalidest, nii et selle katkestusteta tarnimine on tselluloosi tootmiseks hädavajalik. Hapniku kohapeal tootmine on nii energiakulu kui ka keskkonnamõju silmas pidades kõige ökonoomsem viis tööstusprotsessideks vajalike suurte gaasikoguste tarnimiseks. Samal ajal on see kooskõlas AGA ja Metsä Fibre väärtustega, mis tähtsustavad keskkonnasäästlikkust.

„Biotoodete tehas vajab pidevalt suurtes kogustes hapnikku. Ühte tsisternautosse mahub 35–40 tonni hapnikku. Kui siin hapnikutehast poleks, vooriks tsisternautosid siin kogu aeg edasi-tagasi,“ arvab Niemi.

Lisaks tselluloosile toodab biotoodete tehas taastuvenergiat. Hapnikutehas saab kogu tööks vajaliku elektri otse sealtsamast.

„Meie jaoks on kõige olulisem see, et kliendid võivad kindlad olla: me teeme asju korralikult ja tehased töötavad tõrgeteta. Seni on kõik läinud edukalt – see on kindel vundament meie koostöö jätkamiseks,“ ütleb Niemi.

Text: Enni Saikkonen, Merja Kumpulainen
Foto: Petri Krook