Miks maismaal paiknevad kalakasvatused on säästlikum viis kala kasvatamiseks
Kalakasvatus on maailma toiduainetööstuse üks kõige kiiremini kasvavaid harusid. 2016. aastal said mereandide ja vesiviljelustehnoloogia valdkonna idufirmad investeeringuid 193 miljoni USA dollari eest, mis tähendab 2014. ja 2015. aasta summaarse näitajaga võrreldes 271% kasvu (1). Vesiviljeluslahenduste vajadus on prognooside kohaselt jätkuval kasvuteel, kuna meie nõudlus muust kui lihast saadud valkude järele aina suureneb.
Veel mõne aasta eest peeti kalakasvatuse ainsaks mõistlikuks meetodiks kalade kasvatamist avaveekogudes. Sel ajal polnud maismaal asuva vesiviljeluse tehnoloogiad veel piisavalt arenenud või taskukohased, et veenda turgu nende pikaajalises tasuvuses. 2019. aastal on see kõik muutumas, kuna tööstusharu valmistub võitlema mitmesuguste uute probleemidega.
Selle aasta mais tappis ootamatu vetikate vohamine Norra avamere kalakasvandustes ühe nädalaga üle kaheksa miljoni lõhe. Samal ajal hoiatas ülemaailmse investorite võrgustiku Farm Animal Investment Risk and Return (Fairr) hiljutine raport seda majandusharu mõjutavate ohtude eest, mis kaasnevad muuhulgas probleemidega nagu kliima soojenemine, liigne antibiootikumide kasutamine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (2).
Peamine erinevus avaveekogudes ja maismaa kalakasvandustes kasvatatud kalade vahel on see, et viimaste puhul pole vaja kasutada antibiootikume, kuna ei kalad ise ega väljavoolav vesi ei puutu kokku ümbritseva merekeskkonnaga. Sama kehtib heitvee kohta, mida saab suletud veekasutusega kalakasvatuse süsteemi (RAS) kasutades puhastada, korduvalt kasutada ja kõrvaldada säästlikul viisil.
Lisaks minimaalsele keskkonnamõjule võib maismaa kalakasvatustel olla koguni negatiivne süsinikdioksiidi heitkoguste näitaja. Edaspidi on võimalik koguda kalakasvatuste jäätmeid ja kasutada neid biokütuste tootmiseks. Olemasolevatesse kalakasvatustesse pisut investeerides saab toota odavalt kohalikku energiat, nii et kalakasvatajatel tekib kalajääkidest või heitmetest tehtud biodiisli näol täiendav tuluallikas.
Kalakasvatuse pioneerid üle kogu maailma teevad ilma, rajades maismaal suletud süsteemidega vesiviljeluskeskusi. Üks selline näide on Fifax, Soome vesiviljeluse teerajaja, kes on võtnud sihiks kasvatada esmaklassilist vikerforelli moodsal, uuenduslikul ja säästlikul viisil.
2012. aastal Soomes Ahvenamaal asutatud Fifax alustas 2014. aastal saare lääneosas Storbys RAS-tüüpi maismaa-kalakasvatuse rajamist. Järgmisel aastal oli kala basseinides ja müük läks lahti 2016. aastal.
„Meie hinnangul saab maismaal vesiviljelusest lõpuks ainus loodussäästlik kalakasvatuse viis,” ütleb Kimmo Jalo, Fifaxi tegevjuht. „Meie rajatis põhineb nn ultra-RAS-tehnoloogial – see on väga tõhus suletud veekasutusega kalakasvatuse süsteem, mis võimaldab meil kogu oma vett puhastada ja korduvalt kasutada. See minimeerib veekasutust ja väldib saastunud vee või heitvee sattumist merre.“
„Sellele puudub alternatiiv,” jätkab Tommy Andersson, Fifaxi tehniline juht. „Me ei saa jätkata merede reostamist. Niisiis peame kala kasvatama maismaal, säästlikult ja suletud veekasutusega süsteemis.“
Ettevõttest
Fifax on asutatud 2012. aastal Soomes. Ettevõte on võtnud sihiks kasvatada esmaklassilist vikerforelli moodsal, uuenduslikul ja säästlikul viisil. Fifax alustas oma maismaal asuva RAS-tüüpi kalakasvatuse rajamist 2014. aastal Ahvenamaa lääneosas ja kala müük algas 2016. aastal. Valmis tehas annab tööd 15 kuni 20 töötajale, selle aastakäive on 13–16 miljonit eurot ja tootmismaht üle 3000 tonni kala aastas. AGA on Fifaxi tootmist alates 2018. aasta sügisest varustanud hapnikumahutite ja veeldatud hapnikuga ning paigaldab 2019. aastal rajatisse esimese SOLVOX OxyStream hapnikusüsteemi.
Tekst: Isabelle Kliger
Foto: Shutterstock
(1) https://agfundernews.com/a-guide-to-seafood-aquaculture-technology-startups-raise-193m-in-2016-but-more-innovation-needed.html
(2) https://www.fairr.org/article/shallow-returns-esg-issues-in-aquaculture/
