Must kuld Soomest

Maailma gurmaanide kaaviariisu on tõusuteel, nii et kalakasvatusi kasutatakse aina rohkem selle nn musta kulla tootmiseks. Üks selline näide on Carelian Caviar, mis toodab Soomes tuuramarja – üht maailma kalleimatest toiduainetest.

Carelian Caviar alustas tegevust 2006. aastal Varkauses, Soomes Skandinaavia ainsa ja maailma põhjapoolseima kaaviaritootjana. Tuura kasvatamine kalamarja tootmiseks on pikk ja töömahukas protsess, kuna kalad hakkavad marja andma alles umbes viie kuni seitsme aastasena täisikka jõudes, nii et esimene kaaviaripartii saadi alles 2011. aastal. Carelian Caviar haldab kogu tootmistsüklit alates koorumisest kuni lõpptooteni. Ettevõttes kogutakse sugukarjalt kalamarja, viljastatakse, inkubeeritakse ja alustatakse vastsete tootmist. Kui kalad on kasvanud maimudest sorteerimissuuruseni, eraldatakse isased ja emased ultraheliseadmega. Emased kalad hakkavad kalamarja tootma täisikka jõudes (viie- kuni seitsmeaastasena).

Igalt tuuralt saab üks-kaks kilo kalamarja. Selle musta kulla letihind on olenevalt kvaliteedist vahemikus 700 kuni 2000 eurot/kg.

Hapnik on kalakasvatuse vereringe

Carelian Caviaril on 8000 ruutmeetri suurune vesiviljelusrajatis umbes 50 suure basseiniga, mille tingimusi reguleeritakse mitmesuguste tipptehnoloogiliste vahenditega. Kõigis basseinides on kokku 170 mõõtmispunkti, mis annavad olulist teavet vee seisundi kohta, sh temperatuur, pH, nitraadid, nitritid ja hapnik.

Kalade tervise tagamiseks on vaja kvaliteetset vett, milles hapniku ja kõigi teiste oluliste näitajate tase vastaks nõutele. Tuura ellujäämiseks ja tervislikuks arenguks peavad tingimused olema alati õiged. Carelian Caviar kasutab nn „clean swimming” basseine, mis on täidetud puhta, selge, külma veega.

„Meie kalakasvatus asub Soome järvepiirkonna keskosas ja kalade viimases kasvuetapis enne kudemist pannakse nad ilma söödata läbivoolubasseinidesse, mis on täidetud Saimaa järve puhta veega. Just see vesi annab meie kaaviarile selle ainulaadse, suurepärase maitse,” selgitab Carelian Caviari tootmisjuht Jani Rantula.

Kuigi kõik eelmainitud parameetrid on omal moel tähtsad, sõltub kalade elushoidmine eelkõige vedelast hapnikust, mida AGA on Carelian Caviarile tarninud praktiliselt selle esimesest tegutsemispäevast peale.

„Hapnik on meie süsteemi jaoks eluliselt vajalik, ilma selleta oleks meie tootmine võimatu,” ütleb Jani Rantula, Carielian Caviari tootmisjuht. Ta selgitab, et kuna vesi ringleb läbi 50 basseini, tuleb hapnikku pidevalt lisada.

„Hapnikutase on oluline, sest kui see langeb liiga madalale või tõuseb liiga kõrgele, võib see kalade kasvamist kahjustada,” lisab ta.

Retsirkulatsioonisüsteem tagab keskkonnasäästliku tootmise

Carelian Caviar toodab kaaviari ilma antibiootikume ja hormoonpreparaate kasutamata. Kalad saavad GMO-vaba kalasööta ja lõpptoote valmistamiseks ei kasutata säilitusaineid.

Kuigi mõned kalakasvatused lasevad toitainete jäägid jäätmetena välja, mis võib ümbritsevat keskkonda negatiivselt mõjutada, suudavad vastutustundlikult juhitavad kalakasvatused toota suures koguses kala ilma keskkonda koormamata. Lisaks võitleb säästev vesiviljelus ülepüügi vastu looduslikes veekogudes, kaitstes vee-elustikku ja elupaiku.

Jani Rantula selgitab, et Carelian Caviar on uhke näide keskkonnasäästlikust kalakasvatusest.

„Meie kasvatus põhineb retsirkulatsioonisüsteemil (RAS), mis tähendab, et me puhastame kasutatud vett filtritega ja suuname selle tagasi basseinidesse. Asendame max 1–2% tagasisuunatavat vett, nii et meie üldine veekasutus on suhteliselt väike,” ütleb Rantula.

Kalakasvatuse setted ja heitvesi lähevad Stora Enso reoveepuhastusjaama, kus seda kuivatatakse ja kasutatakse kütusena energia tootmiseks. Stora Enso paberitehas varustab kalakasvatust ka küttega. Paberitehase jääksoojuse abiga hoitakse basseine aastaringselt temperatuuril +18 °C.

Tekst: Isabelle Kliger

Pilt: Shutterstock and Carelian Caviar

Carelian Caviar on vastutustundliku kalatootmise jälgimisühingu (Seafood Watch) ja mittetulundusühingu FishChoice liige. Carelian Caviar oli ka esimene kaaviari kasvataja kes sai täieõiguslikuks jätkusuutlike restoranide ühingu liikmeks (Sustainable Restaurant Association (SRA)).