Valmisolek hädaolukordadeks
Gaaside käitlemisel on hädaolukorraks valmisoleku õppused määrava tähtsusega, et tagada igapäevaselt gaasiga töötavate inimeste, aga ka teiste ümbritsevate ohutus. Kõige olulisem on vältida õnnetusjuhtumeid ja vähendada kahjusid.
Ohtlike ainete käitleja peab teadma, kuidas käituda ohusituatsiooni korral. „Me toodame ja turustame erinevaid gaase ning iga päev gaasiga töötades on ülimalt oluline olla alati valmis hädaolukordadeks,“ ütleb Jan Einar Gjerde, kes juhib AGA tehast Tjeldbergoddenis, kus aastaringselt täidetakse gaasitsisterne.
Tsisternauto avarii simulatsioon
Halvim stsenaarium hõlmas tsisternauto kokkupõrget sõiduautoga, laste evakueerimist koolist ja lasteaiast ning ka teisi vigastatud isikuid. AGA korraldatud õppus oli omaette vaatepilt. „Me andsime päästeteenistustele väga realistliku stsenaariumi,“ ütleb õppuse korraldaja Gjerde ja jätkab: „Kohal olid tuletõrje, kiirabi, politsei ja maanteeabi ning keegi neist ei teadnud, mis tüüpi gaas tsisternautos on. Et olukorda nõuetekohaselt lahendada, tuleb kindlasti võtta ühendust gaasitarnijaga.“
Oluline on harjutada ootamatutes olukordades tegutsemist
Valmisolek on endiselt poliitikute päevakorras, eriti pärast mitmeid hiljutisi traagilisi sündmusi. Siiski ei piisa hädaolukorras toimetulekuks alati ainult kirjalikust plaanist ja tegutsemisjuhistest. Kuna kriisiolukordades tuleb sageli improviseerida ja teha kiiresti õigeid otsuseid, on oluline, et õppused oleksid praktilised ja realistlikud. Kui abiandjatel ei ole valmisolek sisse treenitud, võib hädaolukord lõppeda mittevajalike inimohvritega. „Me harjutame kõike, mida ei tohiks juhtuda,“ ütleb AGA ohutusspetsialist Kai Arne Trollerud. „Kui leiab aset õnnetusjuhtum, on tähtis, et esimesed õnnetuspaika jõudjad teaksid täpselt mida teha. Neil võib olla aega mõni minut, aga ka kõigest mõni sekund,“ütleb Trollerud.
Endine tuletõrjuja Trollerud rõhutab selliste õppuste läbiviimise tähtsust:
„Valmisolekukavad on ainult nii tugevad kui nende nõrgim lüli. Tuletõrje tuleb hästi toime kõige tavalisemate õnnetusjuhtumitega. Ent gaasiavarii erineb tugevasti tavapärasest õnnetusjuhtumist ja selles tegutsemist saab harva või üldse mitte harjutada. Seetõttu on taolistel õppustel osalemine hindamatu väärtusega,“ ütleb ta.
Põlevate gaaside kustutamise õppus
„Gaas ei ole naljaasi. Näiteks arvavad paljud, et hapnik on täiesti ohutu, kuid kontsentreeritud kujul on hapnik üks kõige tuleohtlikumaid aineid. Seetõttu on tähtis, et hädaabiteenistused saaksid harjutada eri gaasidest tekkinud tulekahjude kustutamist. Nii saavad nad õppida, kuidas toimub tule kustutamine vee, CO2 ja pulberkustutiga. Nad peavad teadma, kuidas need tegelikus olukorras toimivad,“ lõpetab Trollerud.
Mis on hädaolukorraks valmisolek?
Valmisolek tähendab seda, et ollakse valmis teatud olukorras tegutsemiseks. Valmisolekuõppuste eesmärk on õnnetusjuhtumite vältimine või nende tagajärgede vähendamine. Valmisolek hõlmab tehnilisi, operatiivseid ja korralduslikke meetmeid, mida hädaolukorrale reageerimisega tegelev asutus rakendab hädaolukorras, et kaitsta inimesi, loodust ja varasid. Valmisolekuõppusi viivad läbi nii hädaabiteenistused, riigiasutused kui ka eraettevõtted. Õppuse eelduseks on see, et asutusel on olemas kirjalik tegevuskava, milles on selgelt määratletud vastutavad isikud, kohustused ja hädaolukorrast teavitamine. Õppuse eesmärk on tagada, et tegelikesse hädaolukordadesse sattuda võivad töötajad teavad, mida teha ja keda teavitada, tunnevad tegevusjuhendit ning on seega võimelised olukorraga võimalikult hästi toime tulema.
Tekst: Ingalill Sandal, Unni Bekkevold
Foto: HD Studio AS
