Väärtuslikud valikud väärismetallidega
Kolm kuldset reeglit, et ehted püsiksid kaunid ja säravad
1. Ärge kandke ehteid pesemise või kehalise tegevuse ajal
Hommikul olgu ehe viimane asi, mille endale külge panete, ja õhtul esimene, mille enda küljest võtate. Eemaldage ehted endalt ka pesemise või füüsilise tegevuse ajal. Nii väldite ehete kokkupuudet kemikaale sisaldavate ainetega, nagu juukselakk, kehakreem, tugevatoimelised puhastusvahendid või kloor, mille tõttu ehted võivad tumeneda ja tuhmuda. Samuti tuleks vältida kahjustusi, mida põhjustavad kriimustused, täkked või ehete millegi külge takerdumine.
2. Hoidke ehted üksteisest lahus
Ärge laske ehetel üksteise vastu puutuda ja kriimustusi tekitada – hoidke neid eraldatult pehme vooderdusega karpides või sahtlites. Kuna õhuga kokkupuude tekitab hõbeda tumenemise, tuleks seda hoida võimalikult õhukindlalt. Orgaaniliste vääriskividega, nt pärlite, korallide või merevaiguga ehteid aga ei tohiks õhukindlalt hoida.
3. Puhastage ja hooldage ehteid
Ehteid tuleb puhastada vastavalt nende koostisosadele. Kuldehete puhastamiseks võib asetada need kuuma vee ja vähese puhastusvahendiga (nt Fairy või tavaline seep) täidetud kaussi. Ehetel tuleks lasta mõni minut liguneda, et lahustada mustus ja rasu, seejärel aga tuleks ehted kuivatada lapi või pehme hambaharjaga. Kõige lõpuks tuleks ehted uuesti põhjalikult kuuma veega loputada ja siis pehme lapiga kuivatada, et vältida veejälgi. Samamoodi võib puhastada roostevabast terasest, tinast ja kullatud ehteid ning kalliskive (sh orgaanilisi).
Hõbe erineb teistest metallidest, kuna see oksüdeerub õhuga kokkupuutel ja tumeneb ajapikku, kui seda ei järjepidevalt ei hooldata. Kui hõbe on oksüdeerumise tõttu tumenenud, saab seda hõlpsasti puhastada hõbeda poleerimisvahendiga. Samuti võib kasutada vett, Fairyt ja pehmet lappi. Raskesti juurdepääsetavaid kohti võib puhastada hambaharjaga.
Pärle tuleks puhastada leige vee või ehete puhastusvahendiga, mis on pärlitele ohutu. Pärle võib läikima hõõruda pehme puuvillase lapiga, millele on lastud tilk oliiviõli.
Allikas: LYR Design AS
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas saab ühest väärismetallitükist filigraanselt lihvitud imeilus ehe? Külaskäik Edvard Munchi keskkooli kullassepatundi andis ettekujutuse, et käsitööehte valmistamine on peen ja aeganõudev töö.
Selleks võib kuluda tund, mõnikord isegi nädal. Kõik sõltub sellest, kui keeruka esemega on tegu. Metalli tuleb töödelda, vormida, viimistleda ja lihvida. Enne töö alustamist tehakse kavand. Enesestmõistetavalt on valmistoode väga väärtuslik.
Kullassepa kutsetunnistuse saamiseks tuleb läbida koolitus. Enne lõpueksamit peab kandidaat olema läbinud 4-aastase koolituse, millest üks aasta pühendatakse kunsti- ja käsitööõpingutele, ülejäänud kolm aga spetsiaalselt kullassepa erialale.
„Ehete valmistamise vastu tekkis mul huvi juba neljaselt, kui ema viis mind poodi, kus sai ehete tegemiseks pärleid välja valida,“ selgitab Anniken Larsen, üks Edvard Munchi keskkooli seitsmeteistkümnest kullassepaõpilasest. Kullassepaks õppima minna soovitas tal minna kooli õppenõustaja. Anniken suunati nädalaks hõbesepa juurde tööle, et ta saaks aimu ehete valmistamisest. Nüüd tegeleb ta sellega täistööaja.
„Kuna tahan kasutada ehete disainimisel rohkem materjale, sooviksin lähemalt tundma õppida plasti, klaasi, puitu ja rauda. Nii oleks mul tulevikus rohkem võimalusi,“ ütleb ta.
Kullassepa erialal kasutatakse paljusid erinevaid tööriistu ja tehnikaid, mis põhinevad erinevatel käsitöötehnikatel nagu saagimine, jootmine, lihvimine ja sepistamine. Kullassepa töökohalt leiab igasuguseid tange, viile, lihvimispabereid ja kolviotsi. Metalli saab vormida selle kuumutamise ja jootmise teel, mis aga nõuab põletite ja jootekolbide käsitsemise oskust. Kuumtöödel kasutatakse hapnikku ja vedelgaasi, millega varustatakse torustiku kaudu iga töökohta. Kõrgel temperatuuril põleva gaasiga töötamine nõuab õpilastelt küllaldasi teadmisi gaaside kohta, et neid ohutult kasutada. Teisisõnu tuleb neil palju õppida ja edu pandiks on head tulemused keemiatundides.
Ehete valmistamine eeldab palju täppistööd ja teravat silma. Kõik detailid ei ole palja silmaga nähtavad ja seetõttu on luubiga töötamine möödapääsmatu. Samuti läheb vaja head keskendumisvõimet, sest tähelepanematus võib kergesti kaasa tuua probleeme.
„Metalli kuumutamisel tuleb leeki tähelepanelikult jälgida. Näiteks võib kollane kuld leegiga töötlemisel kokku tõmbuda,“ ütleb Annika. „Paras pähkel on ka see, kui peab ühte ehet mitmest kohast jootma. Kolviots võib sattuda liiga sügavale metalli sisse ja tekitada mõrasid ja pragusid.“
Annikeni väitel oleks tal mõnikord vaja rohkem kannatlikkust. Ta püüab alati leida viise, kuidas tööd kiiremini teha. Mõnikord see õnnestub, teinekord mitte. Eriti meeldib talle teha kivide kinnitusi, mida ta peab tõeliseks naudinguks.
Kõik Edvard Munchi keskkooli kullassepaõpilased on ühel meelel, et väärismetallidest saab valmistada põnevaid ehteid ja et kõige suuremat rahulolu teeb võimalus näha omatehtud ehet kedagi kaunistamas.
Kuumutamiseks kasutatakse gaasi.
Tekst: Unni Bekkevold
Foto: Unni Bekkevold/Shutterstock
