Suuremad, paremad ja maitsvamad tomatid CO2 abil

Oleme kõik kuulnud kliimamuutuste arutelus CO2-st kui suurest pahategijast. Selgub, et kasvuhoonegaas võib aidata ka loodusel oma tööd teha. Aga kuidas? Loomulikult kasvuhoonetes.

Kui süsihappegaasi pumbatakse kasvuhoonesse, kus kasvatatakse tomateid, kurke või salatit, stimuleerib see fotosünteesi. Selle tulemusel muutuvad taimed tugevamaks ja tervemaks ning saagikus kasvab.
Tavalise õhu süsinikdioksiidi sisaldus on umbes 400 ppm, kuid enamik taimi kasvab paremini keskkonnas, mille puhul see näitaja jääb vahemikku 600 kuni 1000 ppm. Kui kasvuhoone õhule lisada süsinikdioksiidi, võib see aidata suurendada tomati, kurgi ja salati viljakust 25–30 protsenti. Lisaks sellele võimaldab süsinikdioksiidiga väetamine saada varasemat saaki ning suurendab taimede vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele.

Rekordsaak napimast päikesevalgusest hoolimata

Üks tomatikasvatajatest, kes otsustas seda tehnoloogiat katsetada, on Lõuna-Rootsis asuv Viken Tomater. Ettevõttes on kaheksa töötajat ja selle aastane tomatisaak on umbes 260 tonni.
2017. aastal ostis Viken Tomater CO2-ga väetamise süsteemi. See koosneb süsinikdioksiidi mahutist, kust pumbatakse kasvuhoonesse umbes 1200 ppm CO2.
„Olin sellistest lahendustest kuulnud, kuid numbrid tundusid liiga head, et olla tõsi,” lausub Mats Olofsson Viken Tomaterist. „Kuna konkurents muutub aina tihedamaks, otsustasin selle siiski ära proovida. Tuleb välja, et kuuldud info vastab tõele.”
Viken Tomateris kasvas saagikus 10%. Seda hoolimata asjaolust, et 2017 oli Rootsis rekordiliselt päikesevaene aasta – tegur, mis muidu oleks saagikust vähendanud.
Lisaks tunnistab Olofsson, et 2017. aasta saak oli läbi aegade parim.

„Taimed olid tugevamad, nii et meil olid suuremad, lihavamad, magusamad tomatid. Isegi kliendid kiitsid, kui maitsvad need on,” ütleb ta.

Külm rikub maitse

Keskmiselt kulub tomati kasvatamiseks ligikaudu kaheksa nädalat – see on aeg taime istutamisest kuni esimese korjeni. Tomatikasvatuse hooaeg kestab märtsi keskpaigast oktoobri lõpuni. Sel ajal korjatakse tootmistes nagu Viken Tomater tomateid iga nädal.

Tomatikasvataja väljakutse on saada ühelt ruutmeetrilt võimalikult palju tomateid, kaotamata samas kvaliteedis. Viken Tomater kasutab kunstväetisi, kuid mitte pestitsiide. Väetisevesi suunatakse tagasi kasvuhoonesse ja energiakasutus on võimalikult tõhus. Kuna kasvuhoone on suletud süsteem, ei satu keskkonda kõrvalsaadusi.

Olofssoni määratluse järgi on kvaliteetne tomat lihav ja tihke, ning mis peamine, maitseb hästi.

„Tomateid tuleks koristada küpsetena ja süüa nädala jooksul. Magususe säilitamiseks ei tohi neid kunagi külmas hoida. Tomatite külmikus transportimine või säilitamine rikub nende maitse ära,” selgitab ta.

Viken Tomater kasvatab umbes 100 sorti tomateid, kuid maailmas on tomatisorte tuhandeid. Viken kasvatab ka kollaseid tomateid. Olofssoni sõnul erinevad need punastest ainult selle aine poolest, mis annab neile värvi.

„Hakkasime kollaseid tomateid kasvatama, sest meie pojal on punase toidu vastu allergia. Tuleb välja, et kollaste tomatite söömisega tal probleemi pole,” ütleb ta.
Viken Tomateril ja Olofssonil on 2018. aasta suhtes suured ootused.
„Kõik sõltub ilmataadist,” ütleb ta. „Kui see aasta tuleb päikeseline, olen kindel, et meie saak tuleb 2017. aastaga võrreldes veel parem.”

Tekst: Isabelle Kliger
Foto: Shutterstock