Hüdropoonilise aiandi saagikuse parandamine toidugaaside abil

Nii nagu traktor tegi kunagi põllumajanduses revolutsiooni, on käimas järgmine tehnoloogiline läbimurre – taimede kasvatamine siseruumides. Siseruumides nn hüdropooniliselt on võimalik põllukultuure kasvatada igal pool ja igal ajal. Nii saab tootmisega tegeleda tarbija lähedal ja isegi talvel. Vähem transportimist tähendab aga klientide jaoks värskemaid köögivilju ning seda aastaringselt. Lisaks on protsessi keskkonnamõju väike ja saaduste maitse veelgi parem.

Suur osa meie tarbitavatest puu- ja köögiviljadest on sageli enne pakkimist ja meie kauplustesse saatmist läbinud pika teekonna. Teel saagikoristusest tarbijani kaotavad köögiviljad sageli osa oma toiteväärtusest.

Siseruumis saab põllukultuure kasvatada aastaringselt ja igal pool, võimaldades liikuda tarbijale lähemale nii geograafiliselt kui ka ajaliselt. See on hea uudis nii köögiviljade värskuse, toitainesisalduse kui ka keskkonnasõbralikkuse seisukohast.

Ljusgårda on taimede siseruumis kasvatamise alal uuendusmeelne salatitehas. Ettevõte kasvatab salatit vertikaalselt hüdropoonilisel meetodil, s.t mulla asemel vees. CO2 lisamisega on saagikus oluliselt kasvanud.

Ljusgårdas kasvavad taimed vertikaalsel seinal kasvatustorudes, mis on nii optimeeritud, et juured püsiksid oma kohal ja et toitained jõuaksid tõhusalt taimedeni. Kastmine käib ülaltpoolt veeringlussüsteemide kaudu – teisisõnu kogutakse vesi kokku ja seda kasutatakse korduvalt. Tänu sellele on veekulu tavapäraste kasvatusmeetoditega võrreldes oluliselt väiksem. Veele lisatakse ka toitaineid, et taimed kasvaksid veelgi paremini.

Kuna taimi kasvatatakse siseruumides kontrollitud keskkonnas, kus pole putukaid ega kahjureid, pole pestitsiide tarvis. Lisaks kasutab Ljusgårdas taimede kasvatamiseks 100% taastuvenergiat.

„Oleme uhked, et oleme saanud kliimasertifikaadi ja kasutame optimaalselt energiat, mis pärineb pealegi 100% taastuvatest energiaallikatest,“ ütleb Ljusgårda turundusjuht Maria Hillerström. „Meie veesüsteem jälgib, et mineraalide, toitainete ja PH väärtuste segu vastaks taimede vajadustele. See võimaldab meil kasvatada eri tüüpi salateid, mis on puhtad ja  tervislikud.”

Päikesevalguse asemel, mida vajavad fotosünteesiks väljas kasvavad taimed, kasutab Ljusgårda LED-valgustust. Andurid mõõdavad pidevalt, mida taimedele tarvis on eri etappides kasvamiseks ja tervena püsimiseks, ning igal salatiseinal kasutatav LED-tehnoloogia kohandab valguse spektrit ja hulka, et luua just sealsetele taimedele optimaalsed valgustingimused.

„Eri valgusspektrid – punane, sinine või valge – mõjutavad taime erineval viisil, pannes selle kasvama näiteks pikkusse, laiusse või muutes selle hapramaks. Süsteem juhib valgust, pakkudes igale taimele õigel hetkel just vajalikku,“ ütleb Maria.

Looduslikud gaasid aitavad taimede kasvamisele tublisti kaasa

Ljusgårda on tootlikkuse suurendamiseks juba mõnda aega teinud koostööd Lindega. Gaasid avaldavad suurt mõju tervete ja tugevate taimede saamisele.

Et taimed kasvaksid eriti hästi, lisatakse nüüd ruumi CO2. Võiks lausa öelda, et CO2 väetab taimi. Samuti lisatakse veele hapnikku. Hapnik toimib täiendava toitainena. Ka taimed ise eritavad hapnikku.

Robert Glanberg, Ljusgårda kliendihaldur Lindes (Process Sales Food), tutvustab projekti. „Ljusgårda võttis meiega ühendust, kuna nad soovisid katsetada, kas CO2 suurendab tootlikkust. Tulemused ületasid ootusi ja kasv peaaegu kahekordistus. Seega soovis Ljusgårda üsna kiiresti lahendust laiendada kogu tootmisele,“ ütleb Robert. „Nüüdseks on nad  seadnud sisse CO2-mahuti kogu süsteemi CO2-ga väetamiseks.“

Fakte süsinikdioksiidi kasutusvaldkondadest

Paljudes Linde poolt pakutavates rakendustes asendab süsinikdioksiid aineid, millel muidu oleks keskkonnale negatiivne mõju.

Näiteks asendab see tulekustutites halogeeniühendeid ning polüstüreeni ja polüuretaanvahtude tootmisel freoone (klorofluorosüsivesinikud). Kuivjääga puhastusprotsessides toimib süsinikdioksiid ilma täiendavate puhastuslahustiteta, mis on sageli kahjulikud või saastavad puhastatavat pinda. Autode kliimaseadmed, mis kasutavad fluorosüsivesinike asemel külmaainena süsinikdioksiidi, ei ole mitte ainult keskkonnasäästlikud, vaid ka ökonoomsemad (madalam bensiinikulu) kui fluoritud kasvuhoonegaase kasutavad süsteemid.

Süsinikdioksiidil on omadusi, mida saab kasutada paljudel viisidel, kahjustamata atmosfääriringlust. Seetõttu pole üllatav, et süsinikdioksiidi kasutatakse toodetes ja protsessides, millega me igapäevaselt kokku puutume:

  • gaseeritud jookides, kus see pikendab nende säilivust ning annab värske maitse;
  • toiduainete jahutamisel või külmutamisel;
  • joogivee puhastamisel, joogivee pH reguleerimiseks;
  • kasvuhoonetes, suurendades köögiviljade saagikust;
  • reovee neutraliseerimisel enne selle keskkonda laskmist;
  • kuivjäägraanulite kujul süsinikdioksiid on väga tõhus ja paindlik jahutusaine: kaupade jaheda ja värskena hoidmiseks pole vaja täiendavat energiat;
  • kaitsegaasina terase keevitamisel ja laserlõikeprotsessides;
  • tööstusprotsessides jahutamiseks.

Lugege süsinikdioksiidi kohta pikemalt.