Argoon aitab korda teha teie silmanägemise ja viia satelliite orbiidile

Argoon on Maa atmosfääris levinuim väärisgaas. Seda saadakse õhueraldustehastes hapnikku tootes. Gaas on laialdaselt kasutusel nii iseseisvalt kui ka erigaasisegudes.

Argoon (Ar) on värvitu, lõhnatu, maitsetu mittemürgine gaas. See avastati väärisgaasidest esimesena. Nagu ka kõigil teistel väärisgaasidel, on argooni elektronkatte väliskihis kaheksa elektroni. See on olek, mida aatomid püüavad tavaliselt saavutada, reageerides teiste aatomitega ja jagades elektrone. Tänu sellele on argoon väga stabiilne. Argoon moodustub kaaliumi ebastabiilse radioaktiivse isotoobi lagunemisel. Seetõttu saab seda kasutada mineraalide ja kivimite vanuse määramiseks, kasutades kaaliumi-argoonisisalduse põhjal dateerimise meetodit (K–Ar dateerimine).

Tõhus kaitsegaas keevitus- ja lõiketöödel

Argooni kasutatakse tihti kohtades, kus läheb vaja selle inertseid omadusi kaitseks õhu oksüdeeriva toime eest. Argoon on õhust palju tihedam, nii et see on tõhus kaitsegaas, mida kasutatakse sageli olukordades, kus lämmastik on liiga reaktiivne ja muud väärisgaasid liiga kallid. Seda kasutatakse tavaliselt keevitamisel (puhta gaasina või gaasisegus), et vältida kuuma sulametalli saastumist teiste atmosfäärigaaside, nt hapniku, lämmastiku ja veeauruga. Argooniga tehtud keevisliidete kõrge kvaliteedi tõttu kasutatakse seda Ariane rakettide kütusepaakide ja energiatootmisseadmete valmistamisel.

Ariane kanderakettidega viiakse satelliite orbiidile. Ariane rakettide kütusepaakidel on kvaliteetset argooniga tehtud keevisliited.

Lõikamisel kasutatakse puhast argooni väga kõrgel temperatuuril raua- ja mitterauasulamite plasmakaarega lõikamiseks. See parandab ionisatsiooni plasmakaarkeevitusel, mis on levinud meetod autode ja tuuleturbiinide tootmisel. Samuti kasutatakse seda kaitsva keskkonna loomiseks reaktiivsete metallide kuumtöötlemisel, et vältida reaktsiooni lämmastikuga või välistada täielikult materjali kokkupuude lämmastikuga. Argooni kasutamine kaitsva atmosfäärina on levinud ka pooljuhtidega töötamisel, nt silikoonkristalli väljatõmbamisel pooljuhitoorikute tootmisel. Samuti kasutatakse seda kaitsegaasina hõõglampides ning see on oluline komponent fluorestsentsvalgustuses (annab sinise tooni) ja energiasäästlikes lampides.

Argoon parandab terase kvaliteeti ja hoiab toidu värskena

Argooni kasutatakse ka metalli rafineerimiseks selliste materjalide puhul nagu tippklassi teras, alumiinium või titaan. Seda kasutatakse degaseerimisel ja segamisel oksüdeerumise vältimiseks, sulanud materjali ühtlase kuumenemise tagamiseks, täpse koostise saavutamiseks ja kroomikao vähendamiseks tippklassi terase tootmisel. Veel üks kasutusvaldkond on kemikaali- ja farmaatsiatehaste hoiumahutite ning torustike inertimine ja läbipuhumine. Lisaks kasutatakse argooni sageli toiduainetööstuses, seda eelkõige pakendusgaasina. Tänu argoonile püsib toit kauem värskena. Samamoodi kasutatakse seda vaatides veini säilitamiseks.

Argoonil on enamiku teiste gaasidega võrreldes väga madal soojusjuhtivus. Tänu sellele sobib see hästi isolatsioonimaterjaliks, nt pakettakendes klaaspakettide vahele.

Meditsiinis kasutatakse vedelat argooni vähirakkude hävitamiseks. Argoonil on tähtis roll eksimeerlaserites, mis on viinud silmakirurgia uuele tasemele. See on kiire ja väga tõhus meetod kaug- ja lühinägelikkuse korrigeerimiseks. Soovimatu kude hävitatakse UV-kiirega. Laseris kasutatakse väärisgaaside segu ja nende gaaside puhtus on laseri töö seisukohast kriitilise tähtsusega. Tavaliselt sisaldab laserigaas 0,05–0,3% reaktiivset gaasilist halogeeni (fluori või vesinikkloriidi), 1–10% väärisgaasi (argooni, krüptooni või ksenooni) ja 90–99% puhvergaasi (heeliumi või neooni). Eksimeerlasereid kasutatakse ka elektroonikatööstuses, elektroonikaahelate mikrolitograafiaprotsessides, mobiiltelefonide ekraanide tootmisel ja mikroskoopiliste aukude puurimisel tindiprinterite pihustitesse.

Tekst: Cecilia Rudengren
Foto: Shutterstock