Ohutus: kuidas vähendada CO2 ja lämmastikuga töötamise riske
Gaaside nagu süsinikdioksiidi ja lämmastiku kasutamisega kaasnevad teatud ohud. Õnneks on olemas meetodid, vahendid ja praktikad, mida kasutades saab selliseid ohtusid minimeerida. Neid tutvustab AGA Rootsi ohutusspetsialist Magnus Olsson.
CO2 ja lämmastiku kasutamisega on seotud kaks peamist ohutegurit. Esiteks on mõlemad ained vedelal kujul väga madalal temperatuuril. Sellest tuleneb raske külmapõletuse oht ja muude materjalide kahjustamise oht. Teine oht seisneb selles, et nende lõhnatute, värvitute ja maitsetute gaaside lekkides võib suletud ruumis hapnik kiiresti otsa saada, nii et ruumist saab selles viibijate jaoks potentsiaalne surmalõks.
Ventilatsioon
Kõige olulisem reegel kõigile, kes töötavad CO2 ja lämmastikuga, on piisava ventilatsiooni tagamine. Ventilatsiooni olulisust pole võimalik üle tähtsustada. See on gaaside ohutu käsitsemise A ja O.
AGA pakub töötajate koolitust, häireseadmeid ja muud varustust (nt gaasilekke tuvastamise pihustit), mida on vaja gaasilekke ohu piiramiseks absoluutse miinimumini.
Hapnikutaseme alarmid
Teine oluline vahend on hapnikutaseme häireseade, mis mõõdab õhu hapnikusisaldust ja käivitab hoiatussignaali, kui see langeb ohutust tasemest allapoole. Hapnikutaseme alarmid suudavad tuvastada väga väikseid lekkeid, võimaldades neid piisavalt varase avastamise korral hõlpsalt kõrvaldada. Samuti tuleks kõigis rajatistes, kus kasutatakse CO2 ja lämmastikku, teostada igapäevaselt rutiinseid lekkekontrolle. Kõigis suletud kohtades peab olema häireseadis, kuid ainult sellest ei piisa – teil peab olema selge plaan juhuks, kui häiresignaal käivitub.
Käitumine lekke ajal
Suure lekke ajal pole aega mõelda. Peate täpselt teadma, millal on ohutu lekkepiirkonda siseneda ja millal mitte, kes sinna tohib minna ja millist varustust see isik peab kasutama. Inimene ei saa madala hapnikusisaldusega ruumi siseneda ilma erivarustuseta, kuna mõne sekundi järel kaotaks ta teadvuse.
Tekst: Magnus Ohlsson
