Veeldatud lämmastik uudses kodade virvenduse ravis

Kodade virvendusarütmia uudses ravis rakendatakse tavapärase raadiosagedusliku energia asemel veeldatud lämmastikku. Kuigi ablatsioonina tuntud ravimeetod ei ole enam uudis, on seda veeldatud lämmastiku kasutamine krüoablatsioonis. Senised tulemused on paljulubavad.

Kodade virvendusarütmia (atriaalne fibrillatsioon) on südame rütmihäire, mis enamasti väljendub kiire ebaregulaarse südametegevusena. Rütmihäire tõttu võivad tekkida trombid, insult, südamepuudulikkus ja muud tüsistused. Maailmas elab ligikaudu 33,5 miljonit kodade virvendusarütmiaga inimest. Kodade virvenduse põhjustavad südamesse suubuvates veenides tekkinud vigased elektrilised impulsid. Tavapäraselt saab virvendus alguse südame ülemistes kambrites, täpsemalt südame paremasse kotta suubuvate veenide ümber. Ablatsioon, mille eesmärk on isoleerida need veenid elektriliselt ülejäänud südamest, on olnud edukas kuni 80% arütmiaga patsientide ravimisel.

Südamekude külmutatakse veeldatud lämmastikuga
Krüoballoonablatsioon ehk krüoablatsioon ravib kodade virvendust sarnaselt raadiosagedusliku ablatsiooniga, hävitades valesid elektriimpulsse tekitava koe. Krüoablatsioon algab kateetrile tühja ballooni kinnitamisest. Kateeter viiakse kubeme kaudu südame sellesse piirkonda, kus arütmia tekib, kui balloon jõuab südame paremasse kotta, võetakse iga probleemne veen eraldi käsile. Balloon sisestatakse veeni, täidetakse ning veeldatud lämmastiku abil vastav piirkond külmutatakse, tekib väike arm. Pärast ballooni eemaldamist takistab külmutamisel tekkinud armkude vigaste elektriimplusside edasikandumist südamelihasele.

Krüoablatsioon vähendab kordusablatsioone
Krüoablatsioon on uudne meetod, mida kasutatakse alternatiivina varasemalt tuntud raadiosageduslikule ablatsioonile (nn kõrvetamine). Võrreldes raadiosagedusliku ablatsiooniga on krüoablatsioonil mitmeid eeliseid. Krüoablatsioon ei ole kudedele nii traumeeriv ning tüsistusena esineb vähem trombe ja insulte kui kõrvetamisel. Krüoablatsioon on kiirem, sest kõik lesioonid saab isoleerida korraga. Kiirem protseduur on ohutum patsiendile, kes vajab lühemat anesteesiat või sedatsiooni.

2016. aastal korraldatud kliinilised uuringud näitasid, et võrreldes raadiosagedusliku ablatsiooniga vähenes krüoablatsiooni korral kordusprotseduuri vajadus 33% ning märkimisväärselt langes vajadus protseduurijärgse haiglaravi järele. Tänaseks on saanud veeldatud lämmastikuga täidetud krüoballooniga ablatsioonravi üle veerand miljoni patsiendi rohkem kui 50 riigist.

Tekst: Isabelle Kliger
Illustratsioon: Medtronic