Treening hapnikuga või hapnikuta? Uus KOK-i alane uuring

Põhjamaades viidi esamkordselt  läbi uuring selle kohta, kas KOK-i haigetel, kellel füüsiline pingutus tekitab hapnikupuuduse, on kasu lisahapnikust füüsilise tegevuse ajal.

KOK e krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mille tavaliselt põhjustab pikaajaline suitsetamine, on üks tänapäeva tervisehädasid. KOK-i põdejatel esineb enamasti õhupuudus, väsimus ja loidus tavapärasest ahtamate kahjustatud bronhide või vähese füüsilise aktiivsuse tõttu.

Elukvaliteet

„KOK on haigus, mis halvendab elukvaliteeti. Aja jooksul võib see raskendada igapäevaseid toiminguid ja takistada normaalset elu. Tegemist on olulise uuringuga, mis peaks loodetavasti aitama raskekujulise KOK-i põdejatel elada aktiivsemat elu ja vähendama nende kannatusi,“ selgitab Uppsala Ülikooli professor ja uuringu juhtivteadlane Margareta Emtner.

Kauaoodatud info annab vastuseid

Ehkki juba nüüd on teada, et puhkeolekus hapnikupuudust kogevatel KOK-i haigetel on kasu pikaajalisest hapnikuravist, on sellekohane info siiski puudulik. „Infot vajavad nii haiged kui haiglad. Meile Linde Healthcare’is on uuringu toetamine ja katsealuste hapnikuga varustamine loogiline samm. Peame oluliseks võimalust KOK-i ja kehalist tegevust paremini tundma õppida. Edusammud selles vallas tähendavad loomulikult võimalust parandada raskekujulise KOK-i põdejate elukvaliteeti,“ lisab Linde Healthcare’i koduravi toote- ja äriarenduse juht Gunilla Almqvist.

Uurimus kolmes riigis

Uurimus AMBOX (AMBulatory OXygen) korraldatakse kolmes riigis: Rootsis, Norras ja Soomes. Haigusega seotud probleemid on Põhjamaades levinud ning kõik osalevad riigid on uurimuse tulemustest huvitatud. Uurimusse kaasatakse 144 katseisikut, kellest pool saavad trenni ajal lisahapnikku, teised mitte. Katsealused kohtuvad füsioterapeudiga ja neil soovitatakse kogu uuringu ajal tegeleda kehakultuuriga. Mõlemad rühmad läbivad katsetused uuringu algul, pärast kuuendat ja kaheteistkümnendat kuud tehakse neile läbivaatus.

Pikaaegsed uuringud

„Paljud uuringud on näidanud, et füüsiline aktiivsus on KOK-i põdejate jaoks oluline. Kehaline aktiivsus ja liikumine suurendavad nende füüsilisi võimeid, mis loovad aluse paremaks elukvaliteediks,“ lisab Margareta Emtner. „Tahame hinnata katseisikuid ühe aasta jooksul, et näha, mis juhtub pikema aja jooksul ja milline on nende ravivastus individuaalselt,” ütleb ta.

Tulemused vaatab üle füsioterapeut

Uurimus ei keskendu mitte ainult katseisikute füüsilisele seisundile, vaid ka nende elukvaliteedile. Esimesel kohtumisel füsioterapeudiga seab osaleja järgmiseks nädalaks kehalise tegevuse eesmärgid, st mida ja kuna ta midagi teeb. Osaleja peab pidama iga päev tegevuspäevikut, kuhu ta kirjutab üles tegevuse ja kuidas see kulges. Nädala pärast võtab füsioterapeut osalejaga ühendust, et jälgida tema edasiminekut ja kavandada järgmise nädala tegevusi. Uuringu esimesel kuul helistab füsioterapeut iga nädal, järgnevatel kuudel aga üha vähem.

Uuringuga tahetakse välja selgitada, kas füüsilise pingutuse ajal lisahapnikku saavad osalejad muutuvad füüsiliselt aktiivsemaks ja kas nende elukvaliteet muutub paremaks kui neil, kes lisahapnikku ei saa. Samuti soovitakse teada, mida arvavad katsealused lisahapniku kasutamisest füüsilise tegevuse ajal. Korraldajad loodavad, et lisahapnikku saavatel katsealustel on lihtsam trenni teha ja nad otsustavad seetõttu seda sagedamini teha. Hea tervise säilitamisel on kehaline aktiivsus KOK-i põdejatele sama kasulik kui kõigile teistele.