Elu kosmoses

Kas olete kunagi mõelnud, milline on astronautide elu kosmoses – kuidas nad söövad, magavad, treenivad või käivad tualetis? Kuna AGA-Linde balloonid lähevad kosmosesse (koos muu varustusega, mida Danish Aerospace Company (DAC) rahvusvahelisse kosmosejaama saadab), otsustasime asja lähemalt uurida.

DAC on juba üle 20 aasta ostnud eriotstarbelisi gaase ja gaasiseadmeid AGA-Lindelt. DAC on ainus Taani ettevõte, millel on reaalajas otseülekanne rahvusvahelisest kosmosejaamast. Ettevõte töötab välja ja tarnib kosmoses kasutamiseks mõeldud varustust, sh hingamisvarustust, mis mõõdab astronautide südame ja kopsude tööd ajal, mil nad treenivad spetsiaalselt selleks välja töötatud DAC-i veloergomeetritel. Veloergomeetri mõõtevarustus sisaldab ka spetsiaalselt ümberehitatud AGA-Linde kalibreerimisgaaside ballooni.

Vormis püsimine
„Veloergomeetreid kasutatakse teaduslikus uurimistöös näiteks hapniku omastamise eksperimentide tegemisel,“ selgitab Thomas A. E. Andersen, DAC-i tegevjuht. „Kuid neid kasutatakse ka treenimiseks. Kui sa kavatsed Marsile minna ja sinna jäädagi, siis pole see oluline. Kuid ilmselt soovid sa koju tagasi tulla. Kui oled veetnud pool aastat kosmoses, seejuures trenni tegemata, siis pole sa võimeline kõndima. Kui astronaudid maanduvad, siis kantakse nad välja ja asetatakse lamamistooli, kuigi nad on iga päev kaks tundi treeninud. Pool aastat kaaluta olekus on keha jaoks sama, mis kuus kuud voodis lamada.“

Kosmos on oluline koht alusuuringute tegemiseks paljudes teadusvaldkondades, nt füüsika, keemia, bioloogia ja muidugi füsioloogia ning meditsiin. Kõigi teadusprojektide ühine joon on kosmoses avalduv ainulaadne gravitatsiooni puudumise mõju.

Isiklik hügieen
Kaalutus mitte ainult ei mõjuta inimkeha, vaid põhjustab kosmoserändurite jaoks ka muid komplikatsioone. Kuna kõik hõljub kosmoses ülespoole, peavad astronaudid kasutama selliseid pesuvahendeid ja šampoone, mis ei vaja mahaloputamist. Algselt on need välja töötatud haiglapatsientide jaoks, kellel pole võimalik duši all käia. Samuti on kosmosejaama tualett palju keerukama ehitusega kui Maa peal. Igal meeskonnaliikmel on uriini kogumiseks väike vaakumtoru, aga tahke asi on, kuidas seda nüüd öeldagi, hoopis teine asi. Astronaudid peavad end kosmosetualetis paika seadma, kasutades jala- ja reiehoidikuid ning kinnitades end siis rihmadega istme külge. Tualett toimib põhimõtteliselt nagu tolmuimeja, milles ventilaatorid imevad õhu ja väljaheited jäätmepaaki, mille sisu põleb lõpuks Maa atmosfääri naasmisel ära.

Söömine ja magamine
Rahvusvahelise kosmosejaama pardal olevad astronaudid kogevad iga päev 16 päikesetõusu ja -loojangut, kuna kosmosejaam teeb Maa orbiidile ringi peale iga 90 minutiga, ning magavad päevas keskmiselt viis-kuus tundi. Nad magavad seina külge kinnitatud magamiskottides ja kasutavad kõrvatroppe, et summutada pidevalt töötavate elutoetussüsteemide müra ja kosmosejaama ümbrusest kostuvaid helisid.
Rahvusvahelise kosmosejaama köögiosas on põrandal kütked, millesse astronaudid saavad oma jalad istumiseks kinnitada, kuid sageli söövad nad kaaluta olekus hõljudes. Toidunõud kinnitatakse laua külge takjapaelaga, mis hoiab ära nende hõljumise. Enamik kosmosetoitu on külmkuivatatud, külmutatud, termostabiliseeritud või valmistoit. Kuna kaalutus vähendab maitse- ja lõhnataju, on paljud astronaudid öelnud, et neil on kosmoses Maaga võrreldes isu märksa vürtsikama ja tugevama maitsega toidu järele.